Elu läheb kuidagi aina ilusamaks... Ma ei saa aru, mis asi see on, aga ärgata hommikul üles ja särada on minu jaoks olnud seni täiesti tundmatu teema.
Mis mulle meeldib?
1. Queensday, 30.aprill! Hollandlased on ikka täitsa kreisid. Absoluutselt kõik inimesed olid tulnud tänavatele, riietanud ennast oranži ja hakanud õlut jooma. Kanalid täitusid kiirelt peopaatidega - suured alused, pilgeni täis inimesi, võimas helitehnika, kõlarid ja pidu! Muusika, karjuv positiivsus ja nakkav hollandlase tunne.
Mulle meeldib!
2. "Teeme ära!" Hollandi variant. Paratamatult olen hakanud mõtlema, et mis tunne oleks elada alaliselt välismaal, nt Hollandis. Ja siis sattusin hunniku eestlaste sisse, kes elavad juba kümme ja kauem aastat siin - põhjuseks perekond, töö, armastus Amsterdami või ma ei tea mille vastu. .... Ja ma olin rabatud! Tundus kuidagi uskumatu, et siin elab ka väliseestlasi... Seega, minu mõtted koondusid üha rohkem mingite tulevikuplaanide ümber. Sest kui tegelikult natuke laiemalt mõelda, siis tänapäev ei ole enam see aeg, kus sünnid-elad-sured paari kilomeetri raadiusega maalapil. Ma sõidan Valka ka kauem kui lennukiga Amsterdami...
3. Õues sajab vihma! Just praegult hakkas!
4. Kohalik baar. Ehk siis meie tudengibaar, kus näeb kõiki armastatud kohalikke ja vähemkohalikke nägusid. Alati hea muusika ja sõbrad. Jutu mõte on see, et kolmapäeval oli nii hea pidu. Mis mulle tõesti meeldib, on see, et siinsed peod ei ole eesti moodi peod, kus kõik joovad-joovad, vaid siin nauditakse pidu. Naistel ei ole eesmärk ennast maksimaalselt üles lüüa ja meestel ei ole eesmärk endale ainult kaaslast saada. Ka niisama on tore suhelda! Ja ausalt, see on erinev Eestist...
5. Detailid. Oh, siin on nii palju detaile - laupäeval sõin hommikust kesklinnas pargipingil vaatega kanalile. Nii rahulik, nii ilus - ideaalne. Mingi vanamees vuntsis oma paati, väga uimane ja kaunis päike...
Täna sõitis minust mööda mingi härrasmees vähemalt kolmkümmend aastat vana rattaga, seljas ülihästi istuv ülikond ja jalas väga-väga fäänsid kingad. Stiilne.
Ülikiired, sebivad, tõttavad tänavad. Tulin just koolist - minu kodu kesklinnaga ühendav väike tänav oli nagu hullumaja - rattad, rollerid, turistid, autod, tee ääres rahulikult magavad suured koerad, raha teenivad pillimängijad, sireeniga politsei... Ja nüüd tuleb vaid kõik loetletud komponendid kokku panna ja kujutleda, et kui ise olla üks neist, siis väga rohujuure tasandil ikkagist valitseb mingi reguleeritus ja kord. Uskumatu, ma olen siin küll juba kolm kuud rattaga ringi uhanud üks käsi lahti ja sellegipoolest Amsterdam üllatas mind täna!
Üks asi veel - jah, tõsi - Amsterdamis on 5 grammi kanepit lubatud ja siin on Coffee Shopid ning Red Light District ja kõik on nii vabameelsed ja ma ei tea mis kokku!
KUID: need on absoluutselt teisejärgulised asjad! Siin on nii palju kultuuri, muuseume, väärtusi inimeste mõttemaailmas jne, mille kõrval eelpool mainitud "pahad tegurid" kaotavad täielikult oma tähtsuse. Ja tegelikult, kui riik on nii arenenud, siis on ka mõned pahed lubatud ja linnapilti rikastavad, kuid veel kord: need ei ole üldse peamised!
Eestisse Päikest!
Ma olen varsti tagasi!!!!!
Mmm... naljakas, aga ma olen mõned samasugused tähelepanekud teinud mitte välismaal, vaid Tartus elades. Sattudes tavalisest hoopis teise seltskonda, olen viimasel ajal näinud täiesti müstilisi viise, kuidas ja kus on võimalik elada. Ja toredaid viise, kuidas pidutseda. Ja toredaid kohti, kus hommikukohvi nautida (tõesti nautida). Kokkuvõttes vist võib öelda, et kõikjal on võimalik õnnelikult elada, kui leiad oma mulli :)
ReplyDeleteP.S. Ausalt öelda ma eriti ei imesta, et sulle suurlinna melu istub, sa sobidki sinna nagu vits vette ;)