5 months

Läbi see nali.

Positiivne stress

No nii sõbrad! Lõpp läheneb!

Paljud lähevad või on juba läinud koju. Vaadates meie tudengiküla, siis pea iga kell näed kedagi välja kolimas, veel äsja kasutatud tarbeasju tundetult ära viskamas ning ka rattaid maja ees on tunduvalt vähem kui veel vaid paar nädalat tagasi. Vot nii on lood. Täna läksin poodi, siis minu vastaskorterist naaber Quentin (kõige hullem peopoiss üldse) pakkis asju autosse... ("I am leaving after an hour..."). No jah, kuidagi tahtmatult tuleb mõtetesse sõnade kombinatsioon, et "have a good life then...". Olgugi, et on oldud sõbrad pea viis kuud, siis tegelikkuses on see pigem olnud mingis omas mullis elamine ning vaevalt et seda väljaspool mulli eksisteeriks.
Ja tegelikult on nii, et kuigi see kõik tundub niivõrd kurb, siis ma ei tunne pea mingit kurbust. Võtad asja kuidagi rahuga, ise olen ju siin veel kaks nädalat, seega kuigi inimesed ümberringi lahkuvad, siis kohale see ikkagi ei jõua - mingist intertsist jätkub minu elu ju ikka veel vanamoodi. Aga võib-olla nii ongi parem! :)

Eksamid said ka läbi. Eile.

Positiivsus on laes! Eile sai jälle tõestust minu "avastus" et ükskõik kui palju tegevusi sa ka ei topiks ühe ajaühiku sisse ning ükskõik kui lootusetu ei tunduks nendest kas või ühegi täitmine, siis lõpptulemusena saavad ikkagi KÕIK asjad tehtud ja veel maksimaalselt! Baila.

Musid Teile, kes iganes soovivad musi saada!!!